Kultuurisündmused ligipääsetavaks! 10 sammu, millest alustada

Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasamine ja võrdsete võimaluste loomine, et kõik saaksid osa ühiskonna-, seal hulgas kultuurielust. Rääkides ligipääsetavusest mõtleme eelkõige puudega inimeste peale. Puue on pikaajaline väljakujunenud seisund. Sõltuvalt puude raskusastmest võib inimene vajada täisväärtuslikuks eluks rohkem või vähem tuge ja abi. Eristatakse nelja peamist puudeliiki:

Liikumispuude puhul võib olla häiritud mõni kehaline funktsioon, mis väljendub raskuses liigutada oma käsi või jalgu. Seetõttu võivad liikumispuudega inimesed vajada sündmustel tuge näiteks maksmisel, tõendite näitamisel, asjade ulatamisel või riputamisel. Neil, kel on suurem abivajadus, liiguvad reeglina koos saatjaga. Abivahendeid võivad kasutada mõned, kuid mitte kõik liikumispuudega inimesed. Igaühe vajadused on erinevad ja läheneda tuleks individuaalselt.

Nägemispuudega inimesed jagunevad vaegnägijateks ja pimedateks. Vaegnägijad näevad halvasti. Nad kasutavad prille, luupi ja nutiseadmetes programme ekraani suurendamiseks. Tänaval liikudes kasutavad nad mõnikord valget keppi. Vaegnägijatele on abiks kontrastsed keskkonnad, taktiilsed juhtteed ja suures kirjas sildid ja viidad.

Pimedad inimesed ei näe üldse. Tänaval tunneb pimeda ära valge kepi, saatja või juhtkoera järgi. Orienteerumisel aitavad neid taktiilseid juhtteed. Nutiseadmete kasutamisel on pimedale toeks tarkvara, mis loeb infot ette.
Nägemispuudega inimesed vajavad sündmustel osalemiseks reeglina saatja abi, kes pakub tuge keskkonna kirjeldamisel ja teenuste kasutamisel.

Kuulmispuudega inimesed jagunevad vaegkuuljateks ja kurtideks. Vaegkuuljad kuulevad tänu tehnilistele abivahenditele. Nende osalemist sündmusel lihtsustab, kui toimumiskohas on silmusvõimendi.
Kurdid kasutavad suhtlemiseks viipekeelt. Hea on teada, et eesti viipekeel erineb kirjalikust eesti keelest ja teistest viipekeeltest. Sündmustel kasutavad kuulmispuudega inimesed viipekeele- või kirjutustõlke teenust. Reeglina ei ole tõlgi piletiga kaasnev kulu vaegkuulja kanda, see on osa teenuse maksumusest.

Intellektipuudega inimesed võivad vajada abi orienteerumisel, asjade mõistmisel ja juhendamisel. Neid toetavad kergesti arusaadav märgistus ja hästi nähtavad sildid ja viidad toimumiskohas ning sisu kokkuvõtted lihtsas keeles. Lihtsa keele tekst on kergesti mõistetav ja lihtsasti loetav.

Oluline on mõista, et ühel inimesel võib esineda mitu puuet korraga, seda nimetatakse liitpuudeks. Lisaks nimetatud puudeliikidele on suur hulk psüühikahäireid, mis võivad esineda eraldiseisvalt või lisaks mõnele puudele, ka sellisel juhul on tegemist liitpuudega. Mõnikord saab psüühikahäireid välja ravida (ärevus, depressioon), kuid mõnel juhul vaid aidata nende eripäradega toimetulekul (autism, skisofreenia).

Mida saan korraldajana ära teha, et minu sündmus oleks ligipääsetav?

  1. Ligipääsetavuse planeerimisega alusta juba sündmuse kavandamisel: mõtle läbi klienditeekond, planeeri eelarvesse vahendeid ligipääsetavuse tagamiseks, kaasa sihtgrupi esindajaid ja teavita partnereid oma põhimõtetest.
  2. Varu aega ligipääsetavuse kirjeldamiseks ja kommunikeerimiseks. Erivajadustega inimesed peavad sageli oma käike kauem ette planeerima. On suureks abiks, kui oled korraldajana võimalikult täpselt ära kaardistanud ja kirjeldanud ligipääsetavad lahendused. Too kindlasti välja ka võimalikud takistused. Avalda info vähemalt kuu aega enne sündmuse toimumist.
  3. Taga info ligipääsetavus. Esita info oma sündmuse kohta erinevas vormis: kirjalikult, heliliselt, pildiliselt ja erinevates keeltes. Näiteks, kui oodatud on ka kurdid, siis võiks teavitus olla viipekeeles. Kui omad kodulehte, siis veendu, et see on ligipääsetav.
  4. Soodustused puuetega inimestele. Kuna puuetega inimestel tekib tõenäoliselt sündmusele tulemisega rohkem lisakulusid, siis võiksid võimalusel neile pakkuda erihinda. Eestis on igale puudega inimesele väljastatud puudekaart, mille alusel saab kontrollida, kas soodustus kehtib.
  5. Loo võimalus võtta kaasa saatja või abistaja. Sündmuse külastuse ajal teeb saatja tööd. Abi võib vaja olla kõigil puudega inimestel, sõltumata puudeliigist. On oluline, et saatja saaks sündmuse ajal viibida puudega inimese kõrval ja vajadusel olla toeks kogu ürituse jooksul. Kuna sündmuse ajal täidab saatja tööülesandeid, siis võiks sissepääs talle olla soodsam või tasuta. 
  6. Tee pileti ostuprotsess võimalikult lihtsaks. Paljud puuetega inimesed soovivad pileteid osta samamoodi nagu kõik teised. Kuid ratastooli- või saatjapileti ostmiseks on  täna sageli vaja kirjutada eraldi e-kiri. Parema ligipääsu tagad, kui lubad valida ja osta ratastooli- ja saatjapileteid iseseisvalt piletimüügi keskkonnast..
  7. Toimumiskoha valimisel hinda ligipääsetavust.  Pea silmas saabumisega seotud alasid nagu parkla või vastuvõturuumid, publikuala, lavad ning samuti ruume personalile. Ka esinejate ja meeskonna hulgas võib olla erivajadusega inimesi. Mõnel toimumiskohal on tehtud ligipääsetavuse audit – küsi seda julgelt!
  8. Erinevatele meeltele suunatud kogemused. Elamusi saab pakkuda mitmel viisi. Sisulist ligipääsetavust loovad näiteks kombatavad materjalid ja eksponaadid, tekstid lihtsas keeles, kirjeldustõlkega audiogiid või kirjeldustõlke pakkumine etendusel, viipekeeletõlge. Loe lähemalt siit.
  9. Koolita oma meeskonda. Õpeta oma töötajaid ära tundma ja suhtlema erivajadustega inimestega. Koolituste osas leiad abi siit.
  10. Küsi tagasisidet ja õpi saadud kogemustest.  Ligipääsetavuse tagamine on protsess. Tagasiside ja kriitika eesmärk on alati üks: muuta midagi paremaks! Kasuta saadud kogemusi ja teadmisi ning arenda selle põhjal oma sündmust.  

Prognoosi kohaselt võib erivajadusega inimeste arv 2035. aastaks küündida 46% kogu ühiskonnas.1 Ligipääsetavad lahendused, mis on hädavajalikud puuetega inimestele, on suureks abiks ka teistele. Läbimõeldud ja kõiki arvestavad keskkonnad ja teenused tagavad paljudele suurema iseseisvuse. Kaldtee, avar ja lisavõimalustega tualettruum on sobilikud nii liikumispuudega inimestele kui ka väikelastega peredele. Kirjeldustõlge annab edasi olulisi detaile, aitab aru saada kontekstist ja lihtsustab meil kõigil materjali mõistmist. Subtiitritest on abi vaegkuuljatele, keeleõppijatele ja hajuva tähelepanuga inimestele. Hästi nähtavad ja selgelt märgistatud sildid ja viidad lihtsustavad orienteerumist nii intellektipuudega inimestel, eakatel kui ka esmakordsel külastajal. Suure tõenäosusega on meist igaüks varem või hiljem mõnes neist rollidest.

See uudiskiri jõuab Sinuni Tartu 2024Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Piletilevi koostöös.

VAATA LISAKS:

Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleht

(põhjalik ülevaade teemasse, palju kasulikke viiteid)

Käsiraamat: Sündmusi kõigile!

(abiks kõigile sündmuste korraldajatele)

Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne 

(hea lugemine, ülevaade murekohtadest, ettepanekud lahendusteks)

1 Ligipääsetavast avalikust ruumist tualett- ja riietusruumide näitel: https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/ligipaasetavast-avalikust-ruumist-tualett-ja-riietusruumide-naitel?fbclid=IwAR3WfvR4CBoZe2CfL6_PoqelbSfP9vwUkiWiVc56TO4gomHWRkVWoUU5_-E

Viimased PLogi postitused

207

müügipunkti üle Eesti

Ka tänapäeval meeldib inimestel osta pileteid füüsilisel kujul. Sellepärast kasutabki Piletilevi suurt müügipunktide võrku, milles on kakssada seitse asukohta paberpiletite mugavaks soetamiseks. Sealhulgas saab pääsmeid osta erinevate kultuuriasutuste kassadest, Circle K teenindusjaamadest, infoletiga varustatud Selveri, Rimi, Prisma ja Coop Maksimarketi kauplustest üle Eesti.

110 348

sotsiaalmeedia jälgijat

Postitame Facebookis üle 73 700 inimesele eesti ja üle 32 200 inimesele vene keeles. Lisaks on meil üle
4 400 jälgija Instagramis.

1 416 174

veebikülastust novembris

Käesoleval aastal külastati Piletilevi.ee marketplace'i kokku 5 014 155 korda. Sündmuste otsinguvõimalust kasutas meie kodulehel 685 158 külastajat, unikaalseid otsinguid sooritati 1 655 572.

134 057

uudiskirja saajat

Iga nädal edastame kultuuriuudiseid enam kui 130 000 inimesele. Saadame uudiskirja välja kahes keeles. Lisaks on võimalik tellida ka teematilist või üritusepõhist eriuudiskirja.