Selgusid populaarseimad reklaamikanalid ürituste turundamiseks

Piletlevi viis meelelahutussektori turundajate seas küsitluse, et välja selgitada, milliseid reklaamikanaleid erinevate kultuurisündmuste turundamiseks kasutatakse.

Küsitlusele vastas 62 ürituste korralduse ja turundamisega seotud inimest erinevatest kultuuri- ja meelelahutusvaldkondadest Eestis – teater, sport, muusika, film, muuseum. stand up, mood. Toome alljärgnevalt kokkuvõtte tulemustest ja tähelepanekutest. 

Ainult digireklaamist ei piisa

Küsitlusest selgus, et viimase viie aasta jooksul on 69% vastanutest suurendanud oluliselt online reklaamidesse panustamist. Kuigi onlines reklaamimise osakaal on aastatega kasvanud, olid ülekaalukalt, tervelt 77% vastajatest veendunud, et ürituste turundamiseks ei piisa vaid digikanalitest (sotsiaalmeediast ja GoogleADs-ist). 16% vastanutest, sealhulgas osa esimesest grupist pidas ainult digireklaamiga edukas olemist võimalikuks vaid kindlat tüüpi ürituste puhul. Seejuures 13% vastanutest on veendunud, et ainult digireklaam on piletimüügi eduks piisav.

Reklaamikampaaniad mitmes kanalis

Valdav osa turundajatest kasutab kultuurihuvilisteni jõudmiseks erinevate kanalite kombinatsioone ning endiselt usub nn. traditsioonilistesse meediaväljunditesse. Viimaste aastatega on ümmarguselt 10% vastanutest suurendanud oma panust raadio-, tele- ja välireklaami, samas kui drastilisi reklaamieelarvejaotuse muutusi kanalite vahel ei ole teinud 21% vastajatest.
Tasub olla nähtav suures piletimüügikeskkonnas

Ka Piletilevi jaanuari 2022 külastus- ja müügistatistika näitab, et vaid sotsiaalmeediale ja online reklaamile pandud ootus – ühe klikiga ostuni – suurtes piirides siiski paika ei pea. Kui keskmiselt konverteerub Piletilevi külastus 4,27% ostudeks, siis sotsiaalmeediast on see näitaja 2 korda väiksem (2,17%), ning uudisteportaalide puhul lausa 2,4 korda alla keskmise, ehk 1,76%.

Kui veel võrrelda mobiilist ja arvutist külastuste ja ostmiste statistikaandmeid jaanuarikuus, siis joonistub pilt, kus mobiilist nähakse reklaame, saadakse esmane info, piletiost sooritatakse aga eraldi ürituse piletimüügikeskkonda tulles. Seega oma üritusega tasub olla nähtav tuntud piletimüügiplatvormil, sest inimesed pöörduvad piletiostmise juurde tagasi alles pärast mitmekordset reklaami nägemist ja kuulmist.

Piletilevi.ee statistika (jaanuar 2022)

Külastusi kokku – 353 495 
Sirvitud lehekülgi külastuse kohta – 5,25 
Bounce rate – 34,75% 
Kodulehel teostatud sündmuse otsinguid – 168 991 

TOP 10 otsingusõna (jaanuar 2022)

  1. eesti laul
  2. terminaator
  3. eesti
  4. manowar
  5. tartu
  6. maneskin
  7. hiiglaste
  8. comedy
  9. rammstein
  10. ada

Piletimüügi TOP 10 (jaanuar 2022)

  1. Piletilevi Kinkepilet
  2. Priit Pius ja Kait Kall “Midagi ikka“
  3. Ott Sepp stand-up “Jokker”
  4. BMW IBU Laskesuusatamise MK-etapp
  5. ERSO hooaeg 2021/2022 üksikkontserdid
  6. “Meister ja Margarita”, Vene Teater
  7. “Meister ja Margarita”, Vene Teater
  8. MustonenFest 2022
  9. Comedy Estonia: Roger Andre “Pärandusepoiss”
  10. Terminaator 35

Viimased PLogi postitused

207

müügipunkti üle Eesti

Ka tänapäeval meeldib inimestel osta pileteid füüsilisel kujul. Sellepärast kasutabki Piletilevi suurt müügipunktide võrku, milles on kakssada seitse asukohta paberpiletite mugavaks soetamiseks. Sealhulgas saab pääsmeid osta erinevate kultuuriasutuste kassadest, Circle K teenindusjaamadest, infoletiga varustatud Selveri, Rimi, Prisma ja Coop Maksimarketi kauplustest üle Eesti.

110 348

sotsiaalmeedia jälgijat

Postitame Facebookis üle 73 700 inimesele eesti ja üle 32 200 inimesele vene keeles. Lisaks on meil üle
4 400 jälgija Instagramis.

1 333 184

veebikülastust veebruaris

Käesoleval aastal külastati Piletilevi.ee marketplace'i kokku 5 014 155 korda. Sündmuste otsinguvõimalust kasutas meie kodulehel 685 158 külastajat, unikaalseid otsinguid sooritati 1 655 572.

134 057

uudiskirja saajat

Iga nädal edastame kultuuriuudiseid enam kui 130 000 inimesele. Saadame uudiskirja välja kahes keeles. Lisaks on võimalik tellida ka teematilist või üritusepõhist eriuudiskirja.