Ka tänapäeval meeldib inimestel osta pileteid füüsilisel kujul. Seda näitab nii meie müügistatistika kui ka läbiviidud küsitlus piletiostjate seas.
Piletilevi müügivõrgus on 200 müügipunkti füüsiliste ürituste piletite ja Kinkepiletite mugavaks soetamiseks. Sealhulgas saab pääsmeid osta erinevate kultuuriasutuste kassadest, Circle K teenindusjaamadest, infoletiga varustatud Selveri, Rimi, Prisma ja Coop Maksimarketi kauplustest üle Eesti.
Pandeemiaeelsel perioodil kõikidest Piletilevi kaudu müüdud piletitest 80% olid ostetud veebist. Ehk viiendik pääsmetest realiseeriti füüsilisel kujul Piletilevi müügipunktide võrgus, mis on 300 000 piletit aastas. Kui siia lisada veel teatrite, muuseumide, kinode ja teiste kultuuriasutuste kassadest väljastatud piletite arv, siis aasta lõikes väljastati Eestis suurusjärgus 2 miljonit paberpääset.
Koroonakriisi ajal tõusis Piletilevi müügimahus veebi kaudu müüdud piletite osakaal 88%-ni. Muutus tarbija käitumismustris tulenes koroonapiirangute tõttu üle poole võrra vähenenud tarbimismahust ja füüsiliste kontaktide vältimisest. 2022. aasta viie esimese kuuga jääb antud näitaja samale tasemele. Kas koroonaaja tarbimisharjumuse muutus jääb püsivaks, saame öelda alles aasta lõpu poole, kui taastunud kultuuriürituste tarbimise aega on olnud vähemalt kuus kuud pärast piirangute tühistamist. Selle perioodi sisse jääb ka traditsiooniliselt suur suvine tarbimismaht. Selleks aastaks prognoosime Piletilevi füüsilistest müügipunktidest ostetud piletite mahtu 200 000 pääsmele.
Usume, et lähitulevikus koos tarbimismahu kasvuga peaks füüsilise müügivõrgu kaudu ostetud pileti osakaal taastuma 17% peale. See omakorda tähendab Piletilevi tootemahus ikkagi jätkuvalt ligikaudu 300 000 müügipunktide võrgus müüdud paberpiletit aastas.
Mida on sama palju kui 5 välja müüdud suurkontserti Tallinna Lauluväljakul, 35 Saku Suurhalli täit, 158 täismaja Alexela Kontserdimajas, 250 välja müüdud kontserti klubis Helitehas ja 600 puupüsti täis laivi Tallinna Fotografiskas. Just nii palju paberpileteid müüakse Piletilevi müügipunktide võrgus.
Võttes arvesse prognoositava keskmise piletihinna 33,73 eurot, saame ainuüksi Piletilevi müügivõrgus müüdud füüsiliste piletite müügimahuks 10 119 000 eurot. Üle kümne miljoni euro. Just selline on rahasumma, mida meie ennustuste kohaselt kulutavad järgmisel aastal kultuurisündmuste külastajad ostes füüsilisi pileteid Piletilevi müügipunktidest. Tegemist on arvestatava lisatuluga netimüükide kõrvale.
Kui aga rääkida Piletilevi populaarsest tootest – Kinkepiletist, siis aastate lõikes lausa kuni 95% kõikidest Kinkepiletitest müüakse just läbi müügipunktide võrgu. Sellele on olemas ka lihtne selgitus – esiteks eelistatakse endiselt kinkida kinkepileteid füüsilisel kujul ning teiseks on Kinkepilet kiire ja lihtne kingiidee, mille võib käigu pealt soetada kas või lähimast tee peale jäävast Circle K teenindusjaamast.
Pileteid müügipunktidest ostavad igas vanuses kultuurihuvilised. Meie küsitluses osalenute seas oli 15% piletiostjaid vanuses kuni 25 eluaastat, 23% vanuses 25 kuni 40 eluaastat, 30% vanuses 40-60 eluaastat ning 32% vanuses 60+ eluaastat.
Mis juhtuks kui kultuurisündmuste pileteid ei oleks enam võimalik müügipunktidest osta? Sellisega küsimusega pöördusime piletiostjate poole Tallinnas ja Tartus. Küsitluses võttis osa üle kahesaja inimese.
Koguni 80,7% vastanutest arvasid, et sellisel juhul jääksid neil piletid soovitud üritusele ostmata. Ning vaid 19,3% olid valmis ostma pääsmed internetipoest.
Müügistatistika ja küsitluse tulemused kinnitavad, et ürituste eduka piletimüügi tagamiseks on ka tänasel digiajastul väga suur roll müügipunktidel. Sündmust müües on kõikide sihtrühmade tabamiseks oluline kasutada nii Piletilevi veebikeskkonda (marketplace’i) kui ka üleriigilist müügipunktide võrku.